Õppetöö korraldus

Kuressaare Ristiku Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine toimub õppeaasta vältel paindlikult, lähtudes rühma eripärast, laste arengust ja huvidest. Enamasti kavandatakse tegevusi nädalaplaanide alusel, vajadusel ka kuuplaanidena. Lisaks kasutavad õpetajad projektõppe elemente, et toetada laste aktiivset ja mängulist õppimist. Muusika- ja liikumistegevusi kavandavad vastava valdkonna õpetajad. Suveperioodil keskendutakse kordavatele ja mängulistele õuesõppe tegevustele.

Kuressaare Ristiku Lasteaia õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille aluseks on Alushariduse riiklik õppekava (Vabariigi Valitsuse 07. august 2025. a määrus nr 33).
Õppe- ja kasvatustegevus toimub igapäevatoimingute, mängu ning kavandatud ja spontaansete tegevuste kaudu. Laps on aktiivne õppija, keda kaasatakse tegevustesse ning toetatakse valikute tegemisel ja loovuse väljendamisel. Õpetaja roll on olla lapse arengu suunaja, toetaja ja keskkonna kujundaja.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel lähtutakse lapsest, alushariduse alusväärtustest ning põhimõttest liikuda lähemalt kaugemale ja üksikult üldisemani. Õppesisu valikul arvestatakse lapse elukeskkonda, kodukoha loodust ja kultuuri, lasteaia asukohta, rahvakalendrit ja rühma eripära, lähtudes koduloolisuse printsiibist.
Õppe- ja kasvatustegevus on lõimitud, seostades erinevaid valdkondi, teemasid ja tegevusi tervikuks. Planeerimine on pidev protsess, kus lähtutakse laste vaatlusest, mängust, vestlustest ja igapäevastest olukordadest ning kohandatakse tegevusi vastavalt laste vajadustele ja huvidele.
Igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel kasutatakse nädalaplaani, mis aitab tagada tegevuste eesmärgipärasuse, süsteemsuse ja järjepidevuse. Nädalaplaanis kavandatakse erinevad õppetegevused, mängud, loovtegevus ja muud tegevused, mille kaudu laps omandab uusi teadmisi ja oskusi.

Õppe- ja kasvatustegevuse teemad kujunevad planeerimise käigus ning nende valikul arvestatakse:
• laste huve, küsimusi ja mängu
• rühmas toimuvaid olukordi ja sündmusi
• aastaaegu, rahvakalendrit ja ümbritsevat keskkonda
• kodukoha loodust ja kultuuri
• õppekava eesmärke ja üldoskusi
• rühma arenguvajadusi
• käimasolevaid projekte

Õppeaasta jooksul rakendatakse rühmades projektõppe metoodika põhimõtteid. Projektõpe võimaldab tegeleda laste jaoks tähenduslike teemadega süvendatult ning toetab uurimist, avastamist, koostööd ja loovust. Projektide teemad kujunevad laste küsimuste, ideede ja kogemuste põhjal ning neid kavandatakse koostöös lastega. Projektid võivad olla erineva kestuse ja mahuga ning neid lõimitakse igapäevategevustega.