Õppe- ja kasvatustöö

2024/2025 õppeaasta üldteema: „Raamat – kõik lood on lahti sinu ees ja sina seikled nende sees“ (Liina Ellik)

2024/2025 aasta üldeesmärgid:

1. Laps tutvub Eesti kirjanike loominguga läbi aegade
2. Laps saab aimu raamatu väärtusest
3. Laps tutvub kirjanduse žanritega

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 3(1)).

Eesmärgid:

• Lapsel on kujunenud terviklik ja positiivne minapilt.
• Laps mõistab ja oskab hoida ümbritsevat keskkonda.
• Laps oskab käituda ühiskonnas aktsepteeritud käitumisreeglite kohaselt.
• Lapsel on kujunenud algatusvõime, esmased tööharjumused, mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
• Laps on kehaliselt aktiivne ja mõistab tervise hoidmise tähtsust.

Lapse areng:

1. Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
2. Laste erivajaduse väljaselgitamine tulenevalt HEV süsteemist, IAK koostamine ja rakendamine ning lapse suunamine erialaspetsialistidele.
3. Korrigeerida lapse arengu hindamise põhimõtteid, dokumenteerimist.
4. Lasteaia tugisüsteemide toetus lapse arengule.
5. Koolieelikud saavutavad koolivalmiduse.
6. Lasteasutuses viiakse läbi lapse arengu vestlusi lapsevanemaga
7. Osalemine vabariiklikel, maakondlikel, piirkondlikel joonistus-, laulu- ja spordivõistlustel ning konkurssidel.
8. Laste keskkonnateadlikuse tõstmine.
9. Laste rahulolu uurimine, analüüs.
10. Lapse arengu valdkonna hindamine, paranduste tegemine õppekavas.

Õppekava:

1. Õppekava võimaldab muuta õppe- ja kasvatustööd lasteaias paindlikuks, arvestades lapse individuaalseid vajadusi.
2. Õppesisu on seotud kodukoha, selle looduse, aastaaegade vaheldumise ja ümbritseva eluga.
3. Pärimuskultuuri kaasamine tegevustesse.
4. Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, mis aitavad kaasa lapse aktiivsusele, vaimuerksusele, vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele.
5. Kõnearenduslik töö.
6. Õppekava valdkonna arendustegevus, täitmine, parenduste tegemine

        Lasteaia õppekava 2017

Õppekorraldus ja õppemeetodid:

1. Lasteasutuses kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, mis aitavad kaasa lapse aktiivsusele, vaimuerksusele, vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele.
2. Lastes keskkonnateadlikkuse kasvatamine, Väljasõidud looduskeskkonda, õppekäigud.
3. Õuesõpe, avastusõpe, väärtuskasvatus
4. Osalemine tervistedendavas tegevuses, oma tervise väärtustamine.
5. Õppekorralduse ja õppemeetodite valdkonna hindamine, paranduste tegemine õppekavas.

Prioriteetsed valdkonnad ja meetodid:

    1. Väärtuskasvatus: 
Ristiku lasteaias peame esmatähtsaks last, tema kujunemist haritud, loova mõtlemisvõimega, avatud olemisega inimeseks. Inimese väärtushinnangud kujunevad eeskätt kodus, perekonnas. Ristiku lasteaias on loodud keskkond, mis toetab kodu nende väärtuste kujundamisel. Väärtuskasvatus ja väärtused on prioriteet kogu meeskonna tegevustes.

• Lasteaias on kesksel kohal väärtuskasvatuse rakendamine igapäevaselt läbi erinevate valdkondade, mängude ja igapäevategevuste.
• Õpetajad ja kogu personal on ise väärtuste kandja ja edastaja, olles eeskujuks lastele – laps järgib ja jäljendab täiskasvanuid.
• Laps tajub ka mitteverbaalset suhtlemist ja saab aru täiskasvanu intonatsioonist, liigutustest, tema tegelikest hoiakutest, kuigi sõnades võib täiskasvanu hoopis teisiti väljenduda. Samas lapsele on väga tähtis jälgida, kuidas käituvad ja mõtlevad teised lapsed. Suhtlemine eakaaslastega aitab kujuneda sotsiaalsetel oskustel.
• Lasteaia tegevustes on oluline, et õpetajate ja lastevanemate väärtused oleksid sarnaselt kokku lepitud ning toimuks koostöö.
• Lasteaial on välja kujunenud omad põhiväärtused  

      Väärtuskasvatuse sisu:

• üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid
• mitmesuguste väärtuste tundmaõppimine läbi lugude, situatsioonimängude, mõistete, vanasõnade, arutelu jm.
• väärtuste õppimine läbi loovmängu ja kavandatud tegevuste
• väärtuste kogemine lauludes, tantsudes, muusikas, liikumises ja teistes tegevustes
• väärtustel põhinevate sotsiaalsete suhtlemisoskuste õppimine ja harjutamine eakaaslaste ja täiskasvanutega
• kodu-ja lasteaiatraditsioonid
• eesti rahva tähtpäevad ja kombed
• teised rahvused Eestis
• lapsed mujal maailmas
• tolerantsus erisuste suhtes (erivajadusega inimesed, vanurid jt.) 

       2. Õuesõpe: 

• Looduses vahetu kogemise kaudu omandatud teadmised on püsivamad – kuna need põhinevad emotsioonidel.
• Kui toas kasutame õppimiseks põhiliselt kuulmist ja nägemist, siis õues lisanduvad sinna ka teised meeled, lisaks liikumise abil kogetu.
• Õues õppimine on aktiivne ja tegevuslik, siia saab integreerida kõik lasteaia õppekava tegevusvaldkonnad.
• Õuesõpe on tihti mänguline, see teeb õppimise meeldivaks.
• Areneb koostöövõime, kaaslasega arvestamise oskus, suhtlemisoskus.

Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel. (Mikk Sarv)

Õues õppimine toimub vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise, mängu ja matkimise kaudu.
Looduse rütmi tunnetamine ja sellest aru saamine toimub kogemuste teel ning ehedas looduskeskkonnas. Õpikogemuste mitmekesistamiseks viiakse läbi katseid, uuritakse, avastatakse ja kogetakse ise, rakendades selleks tööle kõik meeled. Õuesõppe eesmärgid, sisu ja eeldatavad tulemused on kajastatud valdkondade ainekavades ja üldoskuste kirjeldustes.

    3. Liikluskasvatus:
Ristiku lasteaed on ümbritsetud tiheda liiklusega tänavatest ja seega on  erilise tähelepanu all liikluskasvatus. Liiklusõpetus toimub jooksvalt kogu õppeaasta jooksul. Liiklusohutuse järgimine on integreeritud rühma tegevustesse. Muusika- ja liikumistegevused toetavad liikluskasvatust temaatiliste mängude ja lauludega, ohutu liikumisega tegevustes. Oluline on õpetada üksteist arvestavaid liiklejaid, kellel on – ohutu liiklemise harjumused, liikluskeskkonna taju, teadmised ja oskused, mis toetavad ohutust erinevates liiklusolukordades.

Liikluskasvatuse eesmärgiks on, et laps:

• omab ettekujutust ohtudest tänaval ja liikluses
• omandab ohutuks liiklemiseks (jalakäijana) vajalikud teadmised, oskused ja harjumused
• teab helkuri ja jalgrattakiivri kasutamise vajalikkust
• väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda liikluses tähelepanelikult ja ohutult

Liikluskasvatuse sisu:

• Liiklus tänaval ja teedel
• Ohutus liiklemisel
• Valgusfoor
• Liiklusmärgid (ülekäigurada, rattatee)
• Helkuri vajalikkus (liiklemine valges ja pimedas)
• Ohutu jalgrattasõit (kiiver)
• Turvavöö kasutamise vajalikkus

     4. Meediakasvatus:
Meediakasvatuse eesmärgiks lasteaias on mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi. Siia alla kuuluvad telefon, raadio, televisioon, raamatud, arvuti, internet jms.
Meediakasvatus toimub igapäevaselt integreeritult erinevate valdkondade kaudu.

Meediakasvatuse sisu:

• tutvumine meediavahenditega (televiisor, raadio, nutitelefon, arvuti, ajaleht jne) ja nende sisuga ( telesaade, reklaam, uudis jms)
• mõistlik tarbimine ( telesaated, arvutimängud jm.)
• vestlused ja arutelud meedia sisust
• enese väljendamine meediavahendite kaudu (video jm.)

      5. Robootika: 
Bee-Bot mesilased – ümara välimusega mesilase minirobot on põrandarobot, kes aitab lahendada ülesandeid ja leida õigeid vastuseid, kasutades õpimatte. Roboti abil saab lastele anda esimesed teadmised seadme juhtimisest ja lihtsast programmeerimisest, vahend on hea abiline lugema ja arvutama õppimisel. Robootika vahendid annavad õpetajale võimaluse muuta tegevus mängulisemaks, arendada lastel loogilist mõtlemist ja keskendumisvõimet. Lapsed õpivad koos tegutsema ja hakkavad mõistma tehnikaseadme toimimist.
Bee-Bot arendab laste matemaatilisi ja eneseväljendusoskusi ning põhjus-tagajärg seost.

Eestikeelne programmeeritav Robottigu Qobo. Tegemist on ekraanivaba, programmeerimist õpetava, interaktiivne robotiga vanusele 3-8 eluaastat. Selle kaartidel põhinev ülesehitus ja mängulised ülesanded arendavad laste loogilist mõtlemist ning samal ajal annavad võimaluse oma kätega tegutseda. 

Matatalab Pro Set on komplekt, mis võimaldab varajases eas õppida programmeerimist läbi mängulise ning käelise tegevuse. Vanusele 4+ eluaastat. Programmeerimisklotside asetamisega lauale saavad lapsed kiirelt oma programmi käivitada. Komplekt annab lapsele kohese eduelamuse ja õpetab aru saama, et programmeerimine on tegelikult lihtne. Lapsed saavad programeerida robotit joonistama erinevaid graafilisi elemente, kombineerida oma lemmikmuusikat või luua midagi täiesti uut.